Eile õhtul enne magamaminekut vaatasin paar lucid dreaming-u videot ning tegin mitu reaalsuskontrolli. Keset ööd ärkasin juhuslikult üles ning mõtlesin veidi kirka une nägemisele. Uinusin ning keset unenägu sain ilma reaalsuskontrolli tegemata aru, et olen unes. Midagi oli lihtsalt teistmoodi. Ma olin koduaias oma sõbraga S. Oli päev ning vihma sadas, kuid oli soe. Ütlesin S-ile, et me oleme unes. Ma olen talle reaalses elus ennegi sellest rääkinud ning ta sai sellest aru. Ma ütlesin talle, et oleme rahulikud, vastasel juhul äratame end üles. Ma ei tea, miks ma seda tegin, sest S oli ju vaid illusioon.
Ilmselgelt ta mind ei kuulanud ning pani jooksu, ma ütlesin talle veel mitu korda, et ära jookse, sest võid liiga ekstaasi sattuda ning end üles äratada. Järgmine hetk olime veidi eemal Kirsi ja Pihlaka tänava risti lähedal, siis oli juba talv, väga veider. Ta jooksis edasi ja ma üritasin talle ikka veel selgeks teha, et ta ärkab üles kui ta edasi jookseb. Hetkel mil ta ristmikuni jõudis ta lihtsalt haihtus. Mina tõlgendasin seda sellega, et ta ärkas. Kuna kõik oli nii reaalne, siis ma tõsiselt arvasin unes, et tema ka praegu näeb und ning veidral kombel oleme üksteise unenägudesse ära eksinud.
Olin endiselt unes ning liikusin mööda Kirsi tänavat raudtee poole. Enne raudteed oli kraav, mis oli lund täis ja see oli vaja ületada. Esimene mõte oli üle lennata, kuid kuna ma nii harva näen kirgast und, siis otsustasin lihtsalt üle kõndida, sest kartsin end äratada. Ja lennanud ma juba olin eelnevas unes. Mõeldud-tehtud. Järgmine hetk olin viieteeristis ning liikusin veidi edasi, kus oli uuesti sõber S ning ka suur traktor, millel oli ees sahk. Ma ütlesin S-le, et kuna me siin oleme ja midagi otseselt ei tee, siis läheks Mercedese esindusse Viljandi ringi juurde. See mõte oli mul alates esimesest kirkast unenäost peas, sest olin varem valmis mõelnud, mida ma tahaksin kirkas unenäos teha ja fun-ida ühe enda lemmikautoga oli seal olemas. S oli nõus, kuid tänu sahktraktorile me sinna ei jõudnud.
Traktorijuht üritas meid alla ajada, algselt põikasin eemale, kuid siis tekkis teine idee. Tahtsin proovida, kas ma suudan unenäotegelase tegevust muuta enda mõtlemisega. Soovisin või õigemini öeldes kinnitasin endale ideed, et kui ta mulle otsa sõidab ei juhtu minuga midagi ning ma ei ärka üles. Kuid läks teistmoodi - ta sõitis mulle otsa ning ärkasin üles. Päris huvitav kogemus. Järgmine kord olen ehk targem ja ei ürita nii palju suhelda unenäotegelastega ega karta end äratada, vaid endale pühenduda ja teha midagi huvitavamat, sest S-iga saan ma suhelda iga kell.
