Was it worth it?

Täna hommikul õnnestus mul kogeda taas kirgast unenägu. Võib öelda, et seni nähtutest kirgastest unenägudest oli see kõige pikem. Ärkasin hommikul äratuskella peale ning panin selle kinni. Magasin edasi, sest uni oli tõesti väga magus, magasin isegi esimesed 4 õppetundi maha. Enne uinumist ütlesin endamisi, et ma näen kirgast und ning ma mäletan seda peale ärkamist. Uinusin. Enda üllatuseks see toimiski.

Oli õhtu, pime, vaid tänavavalgustuse tõttu nägin, mis toimus. Seisin Vanemuise teatri ees oleval mäel, kus oli palju rahvast. Tegin reality check-i vaadates oma käsi ning tundus nagu oleks kaks keskmist sõrme kokku tõmbunud (nagu oleks krampis olnud). Mõistsin, et olen unes ning üritasin lendu tõusta, väga kergelt see mul ka õnnestus. Tõusin juba üsna kõrgele ning tegin edas- ja tagurpidi saltot. Lendasin üsna maaligidal ning mingi hetk tegin uuesti reaalsuskontrolli, kuid seekord tegin seda vaadates elektroonilist kella. Vaatasin kella kaks korda iPodist, mõlemal korral oli kellaaeg erinev. Kutsusin inimesi üles vaatama, mida ma oskan ja ütlesin, et me oleme unes, kuid inimesi see väga ei huvitanud, nad lihtsalt vaatasid, mida ma tegin. 

Mingi hetk oli juba päev ning tahtsin kellelegi selgeks teha, et me oleme unenäos, see toimus kaubamaja ja turu vahelisel ülekäigurajal, kus ma ületasin teed õhus ujudes. Ei mäleta kahjuks selle inimese reaktsiooni. Meenub, veel, et nägin Tasku ees limusiini, ning tahtsin sellega sõitma minna, kuid ei osanud teha lahti autoust ning seega jäi see plaan teostamata. McDonald'si juures võtsin ma mootorratta ning sõitsin sellega edasi, kuid peale seda ma ärkasin. 

Mõtlesin üle, mida ma unes nägin, ning uinusin uuesti ning minu õnneks hakkasin uuesti kirgast und nägema. See kord olin enda hoovis, ema autos. Liikusin toa poole, ma ei teinud reaalsuskontrolli, vaid olin veendunud, et see on uni, lihtsalt tundus nii. Koridoris oli mu õde A, kellele ma üritasin selgeks teha, et oleme unes. Ütlesin talle, et oleme unes, kuid vastuseks tuli vaid "ei ole". Sain kuskilt kätte kalkulaatori ning panin sinna mingi tehte, mille vastus ei tulnud tõene ning näitasin seda talle, kuid suurt vaimustust ta välja ei näidanud. Ärkasin uuesti. Täna tõesti tasus sisse magada.

Raisatud võimalus

Täna öösel juhtus midagi veidrat. Nimelt unes pooljuhuslikult tegin ma reaalsuskontrolli ehk vaatasin enda käsi. Asja juures oli imelik see, et mu käed olid täiesti normaalsed. Vähemalt tundusid mulle. Arvasin, et tegu on reaalsusega ning sõitsin tõukerattaga edasi. Alles hommikul taipasin, et midagi oli valesti. Järgmine kord olen ehk targem ning otsin kuskilt elektroonilise kella. Kahju, et sellise võimaluse maha magasin.

WILD

Olen vahelduva eduga proovinud WILD-meetodit rakendada kirka une nägemiseks. Olen pannud äratuskella helisema 5 tundi peale magamaminekut, sest siis on kõige kergem seda saavutada. Enamus kordadest olen ebaõnnestunud, kuid nädal tagasi see mul korraks õnnestus. Olin vana klassivenna K-ga elutoas diivanil, ning K vaatas mulle otsa ning ütles:"Täitsa p****s, Kevin, me oleme unes!" Tundsin, kuidas hakkasin ärkama peale seda ning üritasin teha spin-i, kuid kahjuks ei tulnud sellest midagi välja ning ärkasin. Kindlasti proovin veel seda meetodit, kuid see on raskem kui tundub, sest kell 5 hommikul on väga raske end liikumatuna hoida ning oma hingamisele pühenduda.

Kogenematus

Täna öösel õnnestus mul uuesti kogeda kirgast und, kuid kahjuks jäi see väga lühikeseks. Oli õhtu, päike veel paistis ja mu õde A oli jalgupidi meres, liiv seal oli väga pehme ja imelik. Ta kõndis vees ja järsku sain aru, et olen unes. Tegin reality check-i ja tõusin lendu, mis oli väga kerge, oli nagu väga kõva taganttuul ja ma lihtsalt mitte midagi tegemata lendasin edasi ühe puu poole ja tundsin, kuidas unenägu muutub häguseks ja hakkan ärkama. Tulin tagasi maa peale ning üritasin teha spin-i, lootes, et püsin unes kauem, kuid tulutult. Ärkasin.

Spin, false awakening ja reality check

Esimeses postituses mainisin unes enda keerutamist ehk spin-i. Keerutamine unes aitab sul vältida üles ärkamist ning võib aidata teise kihi unne sisenemiseks. Kui unenägu muutub ähmaseks/uduseks siis on õige hetk teha spin-i. Sellega kaasneb ka oht. Kuna võid sattuda teise kihi unne, siis peale teise une lõppemist satud esimesse unne tagasi, mis võib ilma reaalsuskontrollita (reality check) viia valesse ärkamisse. Kui oled näinud filmi "Inception", siis peaksid mäletama sellist olukorda. Uni tundub magades niivõrd reaalne, et arvad end üleval olevat. Enamus inimesi suundub peale ärkamist WC poole, et end kergendada, kuid kuna sa oled unes, siis võib päriselt ärgates tekkida piinlik olukord. Nimelt kui sa unes teed häda võib see ka reaalsuses teoks saada. Keegi meist ei soovi seda, seega tuleb harjutada endale sisse reaalsuskontroll.

Reality check on tegevus, mis reaalsuses on õige/toimib, kuid unes mitte. Selle tegemiseks on mitmeid viise. Mina teen kõige meelsamini käte vaatamist. Unes pole kunagi su käed sellised nagu nad on reaalsuses. Sul kas on liiga palju või liiga vähe sõrmi. Kui see meetod ei sobi, siis on ka teisi võimalusi. Elektroonilise kella vaatamine mitu korda järjest, kellaajad ei ole kunagi samad. Näiteks vaatad kella ja kell näitab 12:33, pöörad pea ning vaatad uuesti ning kell on muutunud näiteks 11:45. Peeglisse vaatamine - sa ei näe kunagi enda nägu sellisena nagu see peaks olema. See on kas udune, virvendab või hoopiski miski muu nägu. Kuid pole vaja karta, see on vaid uni. Lüliti vajutamine ei too ka oodatud tulemust, kas ei lähe sellest tuli põlema või ei kustu ära. Et unes tuleks meelde reaalsuskontrolli tegemine harjuta seda ka päris elus ja küsi endalt, "kas ma näen und?".

Erinevad tehnikad kirka une nägemiseks

Kirka unenäo saavutamine võib võtta kaua aega, nagu ma üleeelmises postituses kirjutasin, siis minul läks aega umbes aasta, kuid võid kindel olla, et asi on seda väärt. Eeldades, et inimene magab 8 tundi päevas, siis magab inimene keskmiselt kolmandiku oma elust maha. Siin kohal tasubki mõelda: kas lasta see aeg lihtsalt raisku või tunda sellest mõnu? 

Eelnevalt mainisin kahte erinevat meetodit kirka unenäo saavutamiseks. WILD ja DILD. Olles algaja sel alal, olen kogenud hetkel veel vaid DILD meetodit. Kohe seletan täpsemalt neid ja mõnda teist tehnikat.

DILD-meetod - Dream Initiated Lucid Dreaming. DILD meetodiks saab nimetada sellist kirka unenäo saavutamist, milles sa unes saad aru, et sa näed und. Tõenäoliselt kui juhtub midagi sellist, mis reaalsuses ei toimiks. Näiteks sa saad juhuslikult vee all hingata. Sel hetkel mõistad, et oled unes ja saad võtta oma alateadvuse üle võimust.

WILD-meetod - Wake Initiated Lucid Dreaming ehk eesti keeles teadlikult sisenemine kirkasse unne. See on raskem meetod ja n.ö. edasijõudnutele. Sisenemine unenägudesse kohe pärast magama jäämist, mitte REM (Rapid Eye Movement) une perioodil. Kõige kergem on seda saavutada väga väsinult. Lühidalt öeldes sa viid vaid oma keha magama, mõte töötab kohe edasi kirkas unenäos.

MILD-meetod - Mnemonic Induction of Lucid Dreaming. Lihtsalt öeldes on see kirka une saavutamine REM unetsüklite tipphetkedel end ülesäratades. Pane äratuskell 4½, 6 ja 7½ tundi pärast magamajäämist äratama, sest neil hetkedel on REM unetsüklite tipphetked ja on kõige tõenäolisem, et saavutad kirka unenäo. Kui äratuskell on helisenud jäta eelmise une süžee meelde ning sisenda endale mitu korda, et sa näed kirgast und ja mäletad seda peale ärkamist, kuni sa jääd uuesti magama ja loodetavasti koged kirgast und.

REM-uni - rapid eye movement. See pole küll kirka une nägemise tehnika, kuid tuleb kasuks teada. Kui inimene magab, siis ta silmad vibreerivad vahelduva eduga tsüklites üsna kiiresti. Silmad liiguvad tavaliselt kõige kiiremini 4½, 6 ja 7½ tundi pärast magama jäämist ja just neil hetkedel on kõige soodsam une nägemine. See kestab kokku umbes 90-120 minutit (20-25% kogu uneajast). Nagu eelnevalt kirjutasin, siis kasutatakse seda ära MILD-tehnikas enda äratamisega tipphetkedel.

On olemas veel tehnikaid, kuid nendest räägin kunagi hiljem. Peace.

Mis on lucid dreaming?

Tere jälle. Eelmises postituses ma ei väljendanud väga selgesti, mida lucid dreaming üleüldse endast kujutab. Lühidalt öeldes on tegemist olekuga, kus sa saad unenäos aru, et sa näed und ja saad seda kontrollida oma tahtmisele vastavalt. Näiteks kujuta ette, et sa oled praegu unenäos, istud arvuti taga ja loed mu blogi ja järsku saad aru, et sa näed und ja võid teha mida iganes sa soovid. Just nimelt mida iganes! Lenda abivahenditeta ringi, hüppa pilvelõhkujast alla, sõida sportautodega, hinga vee all jne. Võid teha seda, mida reaalsuse karmid reeglid keelavad. Lase fantaasial lennata, sest mida vanemaks sa jääd, seda väiksem võimalus on treenimata kirka unenäo saavutamine. Mina vähemalt loodan ja teen võimalikult palju enda treenimiseks sel alal, et ülejäänud elu kirkaid unenägusid näha. Mainiksin veel ära, et kui soovid lucid dreaminguga algust teha, siis peaksid mäletama vähemalt ühte unenägu öö jooksul. Vastasel juhul ei pruugi sa mäletada ka kirgast unenägu. Et end treenida unenägusid mäletama, hakka pidama tavalist unenäopäevikut. Kohe peale ärkamist pane väga täpselt ja üksikasjalikult oma nähtud uni päevikusse kirja ja nii iga hommik. Loe vahepeal oma päevikut ja proovi leida enda unemärke.
Natuke lucid dreaming-u ajaloost ka. Esimest korda mainiti seda 1968. aastal Celia Greeni teoses "Lucid Dreams". Ta jõudis järeldusele, et lucid dreaming on üsna erinev tavalisest unenäost ja et see võib olla seotud REM (rapid eye movement) unetsükliga. Samuti oli Green esimene, kes viis kokku lucid dreamingu vale ärkamistega (false awakening). 1980datel aastatel sai kirgas unenägemine ka teaduslikult kinnitust, et sellel on seost REM-unega. Kirka unenägemise juured ulatuvad budismini, kus seda kasutasid mungad joogas.
Lucid dreaming võib olla ka peale lõbu kasulik. Sellest on saanud abi inimesed, kes näevad tihti õudusunenägusid. Kohe meenub ka, et kunagine NASA töötaja sai tähtsa idee just kirkast unenäost. Paljud kunstikud on saanud samuti palju ideid ja kujundusi kirkast unest. Aga kes teab, ehk just sina või mina oleme järgmised isikud, kes tulevad revolutsioonilisele ideele und nähes. :)

Esimene kogemus

Tere. Seda blogi hakkan nüüdsest kasutama unenägude päevikuna. Nimelt huvitab mind lucid dreaming (eesti k. kirgas unenägu), teen ka selle kohta 12. klassi lõpus uurimustöö. Kuna see teema mind väljaspool kooli ka huvitab, siis otsustasin selle kohta rohkem uurida. Selleks, et kogeda kirgast unenägu läks mul aega umbes aasta. Vahelduva eduga proovisin seda saavutada, viimasel ajal rohkem. Lugesin raamatut lucid dreaming-u kohta ja palju õpetusi. Üritan siia kõikide kirgaste unenägude kirjelduse/tegevuse kirja panna.
Täna öösel 18.06.2012 kogesin ma esimest korda kirgast unenägu. Enne magama minekut mõtlesin ja süvendasin endale, et näen öösel kirgast unenägu ja esimest korda see mul ka juhtus. Tegu oli DILD (Dream Initiated Lucid Dream) meetodiga. Olen proovinud ka WILD (Wake Induced Lucid Dream) meetodiga alateadvusesse siseneda, kuid seni see mul õnnestunud pole.
Anyways, unenägu algas sellega, et olin elutoas, oli öö ja olin üksi kodus ja järsku sain aru, et olen unes. Teadvus tahtis, et ma ärkaksin, kuid teadsin, et siis tuleb end keerutada unes ja see aitas mul unes püsida. Peale keerutust sattusin uude positsiooni.
Nimelt olin elutoa akna all, väljas oli päikeseline hommik ja mu endine naabripoiss O. oli sõpradega ühe auto juures, millel puudus mootor, tundus, et seda oli lammutatud, sisu välja võetud, ainult iste sees. Ma mõtlesin, mida teha, sest ma teadsin, et kirgast unenägu on raske saavutada ning tuleb midagi ebareaalset teha. Seega ma läksin nende juurde ja küsisin, kas ma võin selle autoga sõita. Pigem vist ütlesin, et veame kihla, et ma suudan selle autoga sõita. Nemad ei uskunud. Hetk hiljem istusin autos ja panin mootorita autole käigu sisse ja sõitsin paar meetrit edasi ja tagurdasin selle pärast omale kohale tagasi. Nad olid hämmingus. Siin kohal see koht unes lõppes või rohkem ei meenu.
Järgmine hetk olin tänaval, enda värava taga kõnniteel. Tegin reaalsuskontrolli ehk vaatasin oma käsi. Unenägudes pole kunagi sõrmed õigesti, samuti ei saa sa ka endast peegelpilti vaadata. Realty check-e saab teha ka mitut teist moodi. Käsi vaadates oli mul mõlemal käel kuus sõrme, väikesest sõrmes kasvas diagonaalis välja lisasõrm. Veendusin, et olen unes ja tekkis plaan minna Mercedese esindusse ja võtta sealt uhke ja kallis auto ning ringi rallida. See tundus hetkel kõige lahedam. Ilm oli päikeseline ja oli päev. Sellest ma palju ei mäleta, kuid kohe tuleb meelde, et üritasin lennata. Nii naljakas kui see ka ei tunduks, üritasin seda teha väikese pakuga, sest niisama kätega vehkides see ei õnnestunud. Kahjuks ei andud ka pakk suurt tulemust. Siinkohal rohkem sellest unest mulle ei meenu.
Järgmine hetk, mis mulle meelde tuleb on see, et olin Tartus Annelinnas Arctic Sport Clubi ees autoteel, ei mäleta, kellega seal olin ja pole enam päris kindel, kas see oli kirgas unenägu, kuid siis tol hetkel läksin kuhugi nurga taha ning seal oli mu klassivend S. Ta töötas kuskil autotöökojas ja tema tööülesandeks oli rehvidelt mustri eemaldamine, mis unes tundus nii kerge ja ta tegi seda väga kiiresti noalaadse asjaga. Vaevalt reaalsuses üldse selline amet/tegevus eksisteerib. Nagu eelnevalt mainisin oli plaan minna Mercedese esindusse, mille asukohta ma ei teadnud ja sinna ma ka ei jõudnud. Uni sai otsa ja ma ärkasin.

Unenägemiseni!