pühapäev, 8. detsember 2013

Dreamz

Tervist! Pole ammu blogi täiendanud. See ei tulene sellest, et ma ei viitsi seda teha, vaid sellest, et ei ole, mida kirjutada ehk pole pikka aega "õigeid" kirkaid unenägusid näinud. Olen palju kordi proovinud, kuid ilmselt mitte piisavalt palju ning mitte piisavalt pühendunult. Küll aga ostsin paar kuud tagasi telefonile app'i, mis aitab lucid dreaming'ule kaasa. App "Dreamz", mis on saadaval iPhonele/iPadile/iPodile 3,49€ eest, tuvastab ära tänu liikumisanduritele REM-staadiumi ning mängib sel hetkel valitud heli, mis ideaalis ei tohiks magajat äratada, kuid heli peaks tungima unne. Ehk on keegi kogenud sellist asja, et magab ning siis heliseb telefon, mis ei äratanud sind üles, vaid mis tuli hoopis su unne ja sa n-ö nägid unes, et telefon heliseb. Selle põhimõttega töötab ka eelmainitud app, kuid mitte telefonihelinaga, vaid vabalt valitud heliga, mis ei ole nii häiriv.

App'iga kaasatulevatele helidele lisaks saab ka ise salvestada heliklipi, mis REM-une ajal mängima hakkab. Olen seni proovinud 3-4 erinevat heliklippi, millest üks oli enda häälega salvestatud, kuid see äratas mind peaaegu iga kord üles, mitte ei sekkunud unestsenaariumi. Eeldatavasti oli see selle pärast, et seal klipis oli mu nimi sees. Inimese alateadvus reageerib oma nimele nii palju, et see ilmselt äratab su üles. Veel proovisin klippi Edith Piafi loost "Non, Je Ne Regrette Rien", mis oli ka filmis "Inception" märgu andmiseks mõeldud, kuid see samuti minu puhul ei töötanud. Hetkel on märguandeheliks lehma "muugimine", mille efektiivsus on katsejärgus. Asi ei ole tegelikult üldse nii lihtne - tuleb leida õige heli, mis sind ei ärata ning panna see õigele helitasemele, et see poleks liiga vali ega liiga vaikne. Mina pole veel kahjuks täiuslikku volüümi ega heli leidnud, aga kindlasti pürgin selle leidmise poole. App'i saab kasutada ka unenäopäevikuna. Saab kirjutada üles unenäo ning saab samuti salvestada ka helifailina. Isiklikult eelistan paberkandjale üles kirjutamist. Lugesin kohustusliku kirjanduse raames ka Mehis Heinsaare novellikogu "Vanameeste näppaja", mille sürrealistlik sisu motiveeris ka mind üles otsima enda unenäopäevik, mida ma viimased paar nädalat oleksin pidanud täiendama. Lähitulevikus kindlasti täiendan, ausalt!

Tegin kahekümne Dreamz'iga dokumenteeritud öö kohta ka veidi statistikat: nägin 93 unenägu, mis teeb ühe öö keskmiseks 4,9, kõige enam ühe öö jooksul 9 ning kõige vähem 2 unenägu; 20 öö jooksul magasin kokku 10277 minutit ehk ~171,3 tundi, see teeb ühe öö keskmiseks 513,9 min ehk ~8,6h. Tänase öö dokumentatsioon:


Uurimistöös mainisin, et tahtsin tellida taime Calea zacatechichi, mille toll mul ära keelas, kuna taim on Eestis ravimtaimede nimekirjas ning seadused keelavad kullerteenusega ravimeid tellida. Palju aega on möödunud ning võtsin asja kätte ning tellisin hoopis "võlutaime" seemneid Ungarist, et panna see ise kasvama. Mis see on Calea zacatechichi on üldse? See on taim, mis soosib kirka une nägemist. Nimelt muudab see unenäod eriti elavaks, arusaadavaks ning selgeks, tänu millele on kordi lihtsam aru saada, et oled unes. Loodetavasti jõuab see edukalt minuni ja kindlasti kavatsen ma selle efektiivsust dokumenteerida. Loe lisaks Calea zacatechichi kohta siit.

Unenägemiseni!

UUENDUS:
Seemned jõudsid kohale!






teisipäev, 22. jaanuar 2013

Selle aasta esimene

Eile õhtul enne magamaminekut vaatasin paar lucid dreaming-u videot ning tegin mitu reaalsuskontrolli. Keset ööd ärkasin juhuslikult üles ning mõtlesin veidi kirka une nägemisele. Uinusin ning keset unenägu sain ilma reaalsuskontrolli tegemata aru, et olen unes. Midagi oli lihtsalt teistmoodi. Ma olin koduaias oma sõbraga S. Oli päev ning vihma sadas, kuid oli soe. Ütlesin S-ile, et me oleme unes. Ma olen talle reaalses elus ennegi sellest rääkinud ning ta sai sellest aru. Ma ütlesin talle, et oleme rahulikud, vastasel juhul äratame end üles. Ma ei tea, miks ma seda tegin, sest S oli ju vaid illusioon.
Ilmselgelt ta mind ei kuulanud ning pani jooksu, ma ütlesin talle veel mitu korda, et ära jookse, sest võid liiga ekstaasi sattuda ning end üles äratada. Järgmine hetk olime veidi eemal Kirsi ja Pihlaka tänava risti lähedal, siis oli juba talv, väga veider. Ta jooksis edasi ja ma üritasin talle ikka veel selgeks teha, et ta ärkab üles kui ta edasi jookseb. Hetkel mil ta ristmikuni jõudis ta lihtsalt haihtus. Mina tõlgendasin seda sellega, et ta ärkas. Kuna kõik oli nii reaalne, siis ma tõsiselt arvasin unes, et tema ka praegu näeb und ning veidral kombel oleme üksteise unenägudesse ära eksinud.
Olin endiselt unes ning liikusin mööda Kirsi tänavat raudtee poole. Enne raudteed oli kraav, mis oli lund täis ja see oli vaja ületada. Esimene mõte oli üle lennata, kuid kuna ma nii harva näen kirgast und, siis otsustasin lihtsalt üle kõndida, sest kartsin end äratada. Ja lennanud ma juba olin eelnevas unes. Mõeldud-tehtud. Järgmine hetk olin viieteeristis ning liikusin veidi edasi, kus oli uuesti sõber S ning ka suur traktor, millel oli ees sahk. Ma ütlesin S-le, et kuna me siin oleme ja midagi otseselt ei tee, siis läheks Mercedese esindusse Viljandi ringi juurde. See mõte oli mul alates esimesest kirkast unenäost peas, sest olin varem valmis mõelnud, mida ma tahaksin kirkas unenäos teha ja fun-ida ühe enda lemmikautoga oli seal olemas. S oli nõus, kuid tänu sahktraktorile me sinna ei jõudnud.
Traktorijuht üritas meid alla ajada, algselt põikasin eemale, kuid siis tekkis teine idee. Tahtsin proovida, kas ma suudan unenäotegelase tegevust muuta enda mõtlemisega. Soovisin või õigemini öeldes kinnitasin endale ideed, et kui ta mulle otsa sõidab ei juhtu minuga midagi ning ma ei ärka üles. Kuid läks teistmoodi - ta sõitis mulle otsa ning ärkasin üles. Päris huvitav kogemus. Järgmine kord olen ehk targem ja ei ürita nii palju suhelda unenäotegelastega ega karta end äratada, vaid endale pühenduda ja teha midagi huvitavamat, sest S-iga saan ma suhelda iga kell.

esmaspäev, 8. oktoober 2012

Was it worth it?

Täna hommikul õnnestus mul kogeda taas kirgast unenägu. Võib öelda, et seni nähtutest kirgastest unenägudest oli see kõige pikem. Ärkasin hommikul äratuskella peale ning panin selle kinni. Magasin edasi, sest uni oli tõesti väga magus, magasin isegi esimesed 4 õppetundi maha. Enne uinumist ütlesin endamisi, et ma näen kirgast und ning ma mäletan seda peale ärkamist. Uinusin. Enda üllatuseks see toimiski.
Oli õhtu, pime, vaid tänavavalgustuse tõttu nägin, mis toimus. Seisin Vanemuise teatri ees oleval mäel, kus oli palju rahvast. Tegin reality check-i vaadates oma käsi ning tundus nagu oleks kaks keskmist sõrme kokku tõmbunud (nagu oleks krampis olnud). Mõistsin, et olen unes ning üritasin lendu tõusta, väga kergelt see mul ka õnnestus. Tõusin juba üsna kõrgele ning tegin edas- ja tagurpidi saltot. Lendasin üsna maaligidal ning mingi hetk tegin uuesti reaalsuskontrolli, kuid seekord tegin seda vaadates elektroonilist kella. Vaatasin kella kaks korda iPodist, mõlemal korral oli kellaaeg erinev. Kutsusin inimesi üles vaatama, mida ma oskan ja ütlesin, et me oleme unes, kuid inimesi see väga ei huvitanud, nad lihtsalt vaatasid, mida ma tegin. 
Mingi hetk oli juba päev ning tahtsin kellelegi selgeks teha, et me oleme unenäos, see toimus kaubamaja ja turu vahelisel ülekäigurajal, kus ma ületasin teed õhus ujudes. Ei mäleta kahjuks selle inimese reaktsiooni. Meenub, veel, et nägin Tasku ees limusiini, ning tahtsin sellega sõitma minna, kuid ei osanud teha lahti autoust ning seega jäi see plaan teostamata. McDonald'si juures võtsin ma mootorratta ning sõitsin sellega edasi, kuid peale seda ma ärkasin. 
Mõtlesin üle, mida ma unes nägin, ning uinusin uuesti ning minu õnneks hakkasin uuesti kirgast und nägema. See kord olin enda hoovis, ema autos. Liikusin toa poole, ma ei teinud reaalsuskontrolli, vaid olin veendunud, et see on uni, lihtsalt tundus nii. Koridoris oli mu õde A, kellele ma üritasin selgeks teha, et oleme unes. Ütlesin talle, et oleme unes, kuid vastuseks tuli vaid "ei ole". Sain kuskilt kätte kalkulaatori ning panin sinna mingi tehte, mille vastus ei tulnud tõene ning näitasin seda talle, kuid suurt vaimustust ta välja ei näidanud. Ärkasin uuesti. Täna tõesti tasus sisse magada.

pühapäev, 23. september 2012

Raisatud võimalus

Täna öösel juhtus midagi veidrat. Nimelt unes pooljuhuslikult tegin ma reaalsuskontrolli ehk vaatasin enda käsi. Asja juures oli imelik see, et mu käed olid täiesti normaalsed. Vähemalt tundusid mulle. Arvasin, et tegu on reaalsusega ning sõitsin tõukerattaga edasi. Alles hommikul taipasin, et midagi oli valesti. Järgmine kord olen ehk targem ning otsin kuskilt elektroonilise kella. Kahju, et sellise võimaluse maha magasin.

neljapäev, 23. august 2012

WILD

Olen vahelduva eduga proovinud WILD-meetodit rakendada kirka une nägemiseks. Olen pannud äratuskella helisema 5 tundi peale magamaminekut, sest siis on kõige kergem seda saavutada. Enamus kordadest olen ebaõnnestunud, kuid nädal tagasi see mul korraks õnnestus. Olin vana klassivenna K-ga elutoas diivanil, ning K vaatas mulle otsa ning ütles:"Täitsa p****s, Kevin, me oleme unes!" Tundsin, kuidas hakkasin ärkama peale seda ning üritasin teha spin-i, kuid kahjuks ei tulnud sellest midagi välja ning ärkasin. Kindlasti proovin veel seda meetodit, kuid see on raskem kui tundub, sest kell 5 hommikul on väga raske end liikumatuna hoida ning oma hingamisele pühenduda.

pühapäev, 5. august 2012

Kogenematus

Täna öösel õnnestus mul uuesti kogeda kirgast und, kuid kahjuks jäi see väga lühikeseks. Oli õhtu, päike veel paistis ja mu õde A oli jalgupidi meres, liiv seal oli väga pehme ja imelik. Ta kõndis vees ja järsku sain aru, et olen unes. Tegin reality check-i ja tõusin lendu, mis oli väga kerge, oli nagu väga kõva taganttuul ja ma lihtsalt mitte midagi tegemata lendasin edasi ühe puu poole ja tundsin, kuidas unenägu muutub häguseks ja hakkan ärkama. Tulin tagasi maa peale ning üritasin teha spin-i, lootes, et püsin unes kauem, kuid tulutult. Ärkasin.

neljapäev, 21. juuni 2012

Spin, false awakening ja reality check

Esimeses postituses mainisin unes enda keerutamist ehk spin-i. Keerutamine unes aitab sul vältida üles ärkamist ning võib aidata teise kihi unne sisenemiseks. Kui unenägu muutub ähmaseks/uduseks siis on õige hetk teha spin-i. Sellega kaasneb ka oht. Kuna võid sattuda teise kihi unne, siis peale teise une lõppemist satud esimesse unne tagasi, mis võib ilma reaalsuskontrollita (reality check) viia valesse ärkamisse. Kui oled näinud filmi "Inception", siis peaksid mäletama sellist olukorda. Uni tundub magades niivõrd reaalne, et arvad end üleval olevat. Enamus inimesi suundub peale ärkamist WC poole, et end kergendada, kuid kuna sa oled unes, siis võib päriselt ärgates tekkida piinlik olukord. Nimelt kui sa unes teed häda võib see ka reaalsuses teoks saada. Keegi meist ei soovi seda, seega tuleb harjutada endale sisse reaalsuskontroll.
Reality check on tegevus, mis reaalsuses on õige/toimib, kuid unes mitte. Selle tegemiseks on mitmeid viise. Mina teen kõige meelsamini käte vaatamist. Unes pole kunagi su käed sellised nagu nad on reaalsuses. Sul kas on liiga palju või liiga vähe sõrmi. Kui see meetod ei sobi, siis on ka teisi võimalusi. Elektroonilise kella vaatamine mitu korda järjest, kellaajad ei ole kunagi samad. Näiteks vaatad kella ja kell näitab 12:33, pöörad pea ning vaatad uuesti ning kell on muutunud näiteks 11:45. Peeglisse vaatamine - sa ei näe kunagi enda nägu sellisena nagu see peaks olema. See on kas udune, virvendab või hoopiski miski muu nägu. Kuid pole vaja karta, see on vaid uni. Lüliti vajutamine ei too ka oodatud tulemust, kas ei lähe sellest tuli põlema või ei kustu ära. Et unes tuleks meelde reaalsuskontrolli tegemine harjuta seda ka päris elus ja küsi endalt, "kas ma näen und?".