Kogenematus

Täna öösel õnnestus mul uuesti kogeda kirgast und, kuid kahjuks jäi see väga lühikeseks. Oli õhtu, päike veel paistis ja mu õde A oli jalgupidi meres, liiv seal oli väga pehme ja imelik. Ta kõndis vees ja järsku sain aru, et olen unes. Tegin reality check-i ja tõusin lendu, mis oli väga kerge, oli nagu väga kõva taganttuul ja ma lihtsalt mitte midagi tegemata lendasin edasi ühe puu poole ja tundsin, kuidas unenägu muutub häguseks ja hakkan ärkama. Tulin tagasi maa peale ning üritasin teha spin-i, lootes, et püsin unes kauem, kuid tulutult. Ärkasin.